Pildipangad

Mis on pildipangad? Aga fotopangad? Kas neil on ka mingit vahet? Kuidas fotograafina raha teenida? Kuidas ja kus oma fotosid müüa? Kuidas illustraatorina lisateenimisvõimalust leida? Millisesse pildipanka oma fotosid ja illustratsioone pakuda? Kuidas seda teha? Millisest fotopangast fotosid osta? Kuidas fotosid fotopangast osta? Kust leida vajalikku veebigraafikat ja vektorfaile? Neile ja paljudele teistele küsimustele võib vastuse saada siit veebisaidilt.
Siia saidile on kogutud infot pildipankade ja pildipangandusega tegelevate agentuuride kohta. Kuna fotograafiat peetakse praegusel digiajastul üheks kõige populaarsemaks hobiks, siis pole ka ime, et inimesed otsivad võimalust oma hobi tööks teha. Või vastupidi. Pildipangaagentuurid on fotohuvilistele selles asjas suureks abiks. Siin saidil on rohkem juttu mikropildipankadest ja nende tegemistest. Aga pole välistatud ka kõrvalepõiked laiematele fotograafiat puudutavatele teemadele.

Veidi ajaloost

Fotopanku Getty Images ja Corbis teavad kõik. Profifotograafide piltidega varustatud agentuuride ajalugu ulatub 20. sajandi algusesse. 21. sajandi alguseks oli aga pildipangandus kolinud internetti ja see oli hea pinnas mikropildipankade tekkeks. Interneti ja tehnoloogia areng, fotokaamerate odavnemine ning võluv fotomaailm, mis paljusid kunstnikuhingega inimesi lummas, olid pildipangaäri õitselelöömise põhjuseiks. Tänaseks on suured tavapildipanga-agentuurid ostnud endale mitmeid edukaid mikropildipanga-agentuure, sest selles ärimudelis nähakse suurt potentsiaali. Samuti tekib interneti avarustesse iga päev üha uusi mikropildipanku nagu seeni peale vihma.

Mis on mikropildipank?

Juba sõna pildipank ehk fotopank ise annab aimu, et sealt võib leida palju digitaalset pildimaterjali. Varem nimetati selliseid paiku pigem fotopankadeks, kuid tänapäeval on enamikes fotopankades lisaks fotodele ka illustratsioone, mille hulgas on vektorgraafikat, 3D graafikat ja muud arvutigraafikat. Seepärast tundub pildipank fotopanga asemel kohasem nimetus. Ja mikro pole ta mitte sellepärast, et pildid oleks väiksed või madala kvaliteediga. Pigem viitab see litsentsi hinnale. Mõnikord nimetataksegi neid pildipanku odavpildipankadeks. Enamikus sellistes pankades saab fotograaf või digikunstnik ühe pildi litsentsimise eest tasuks 0.20 kuni 10 USD (ehk siis 0.15 kuni 7.60 eurot), mõne panga puhul enamgi, sõltuvalt pildipanga hinnapoliitikast ja litsentsi tingimustest. 15 eurosenti pildi eest võib tõsise fotograafi muidugi muigama panna, kuid tihti jääb kriitikameelsele kommenteerijale kahe silma vahele tõsiasi, et 15 sendi eest ei müüda mitte pilti ennast, vaid müüakse kasutuslitsents, mis on väga täpselt reglementeeritud ja paneb väga kindlalt paika kus ja kuidas selle litsentsiga pilti kasutada võib. Sellise hinnapoliitika tulemusel võib uhke profifoto oma tööd kaunistama panna ka tavaline koolilaps või argipäevablogija. Visuaalse meedia kasutamine kasvab suure hooga ja fotokunst tervikuna sellest vaid võidab. Kui pildipanga fotosid ja illustratsioone kasutatakse ärilistel eesmärkidel, siis litsentsitingimused selleks on agentuuriti erinevad. Kuid enamasti peab ostja suuretiraažilistes väljaannetes või arvutitarkvaras või masstootmisse minevatel toodetel kasutavate piltide puhul hankima kallima lisalitsentsi. Litsentside müük tähendab seda, et üht pilti või täpsemalt selle kasutusõigust võidakse müüa kümneid, sadu või koguni tuhandeid kordi. Nii et kui 15 eurosenti tuhandega korrutada, siis teeb see pildi litsentsituluks juba märkimisväärse summa. Mõned pildipangad pakuvad fotograafile ka kõigi varaliste õiguste loovutamise võimalust, kuid siis on hinnad hoopis teistsugused, ulatudes sadadest eurodest kümnete tuhandeteni.
Mikropildipanku võib iseloomustada kolme omaduse kaudu:

• pilte litsentsitakse enamasti interneti vahendusel
• fotograafide ja digikunstnike hulk on laiem kui traditsioonilistes pildipankades ja nende hulka kuulub hulgaliselt hobifotograafe ja vabakutselisi kunstnikke
• pilte müüakse suhteliselt odava hinnaga RF (ehk lisamakseta) litsentsi alusel

Mikropildipankades oma loometööd müüvaid kunstnikke on terves maailmas sadu tuhandeid, mikropildipankade teenuseid kasutavate meediaagentuuride, disainerite, eraisikute arv ulatub mitme miljonini. Aastas litsentsitakse sadu miljoneid pilte.

Kui mikropildipangandus alguse sai, kutsuti fotograafe üles laadima oma kõvaketastel tolmukoguvaid teoseid internetti, et oma hobiga veidike taskuraha teenida. Nüüdseks on aga sellistest huviklubidest kasvanud välja suur äri, mille kaudu nii mitmedki profifotograafid oma elatist teenivad.

Mõningaid värvikamaid näiteid: Juri Arcurs, Andres Rodriguez, Kelly Cline ja Jack Hollingsworth